Selles artiklis on ülevaade uuringutest, mis käsitlevad digitaalsete haridusressursside repositooriumide kasutamist ja vastuvõtmist.
On vähe uuringuid, mis on suunatud sellele, millised on haridusressursside repositooriumide kasutuselevõtu mõõtmed teadlaste poolt, kuidas hariduslike repositooriumide kasutuselevõtt kattub õppetöö praktiliste aspektidega ning millised subjektiivsed, kontekstuaalsed, institutsionaalsed, õppekava- ja juhendamisfaktorid on kaasatud erinevat tüüpi kasutuses.
Viimase kümne aasta jooksul on digitaalsete haridusressursside kogumid märkimisväärselt arenenud ja mitmekesistunud ning need on saanud oluliseks osaks kõrghariduse uuendustes. Sellega seoses on muutunud ka sisu loomise, avaldamise ja levitamise protsessid, suurendades nende mõju ja potentsiaali. Erinevates valdkondades loodud haridusmaterjalidel on võime parandada õpetamise ja õppimise tingimusi, pakkudes vajalikke ressursse. See tugineb ideele, et haridusressursid on kättesaadavad digitaalsetes haridusressursside kogumikes.
On tehtud põhjalikke uuringuid repositooriumide kasutamise sageduse kohta, mis näitavad nende vähest kasutamist. Sügavam arusaamine kasutajate ja repositooriumide vahelisest suhtest võimaldaks nende kasutatavust parandada, mis omakorda eeldab nende vajaduste ja nõudmiste paremat mõistmist.
Haridusrepositooriumide kasutatavuse parandamiseks on oluline mõista õpetajate vastuvõtu eri aspekte, kuna nemad mängivad võtmerolli digitaalsete haridusressursside loomisel, kasutamisel, taaskasutamisel ja kohandamisel ning nende integreerimisel haridusasutuste õppekavadesse.
On kahte tüüpi kirjanduse ülevaateid: narratiivsed ja süstemaatilised.
Süstemaatiline ülevaatus
Süstemaatilised ülevaated püüavad rakendada rangelt metoodikat teatud teadmiste valdkonna uurimiseks, samas kui narratiivsed ülevaated hõlmavad laialdasemat teadlase tehtud valikut. Süstemaatilised ülevaated võivad pakkuda põhjalikumat ja rangemat valikut ning kaasamismetoodikat, mis võimaldab kordamist.
Süstemaatilised ülevaated tegelevad tavaliselt statistiliste leidude kogumisega teatud teadusvaldkonnas, kasutades erinevaid metodoloogilisi lähenemisviise ja kavandamismeetodeid. Peamisi kategooriaid, mis neid kirjeldavad, on “agregatiivne ülevaade” ja “konfiguratiivne ülevaade”. Mõlemal kategoorial on erinevad eesmärgid ja kasutatakse erinevaid sünteesimeetodeid. Agregatiivsed ülevaated katsetavad väljakujunenud teooriaid, võrreldes empiirilisi vaatlusi ja statistilisi andmeid. Konfiguratiivsed ülevaated püüavad aga tõlgendada või uurida uuritavate nähtuste tähendust.
Süsteemne ülevaade
Järgmise sammuna tehti süstemaatiline ülevaade, et täiendada eelnevalt mainitud narratiivset ülevaadet. Siin keskenduti peamiselt uuringutele, mis uurisid kasutajate suhtlust digitaalsete haridusressursside repositooriumidega. See süstemaatiline ülevaade oli tüübilt konfiguratiivne ning kasutas nii formaalseid kui ka mitteformaalseid meetodeid, et leida olulisi uuringuid.
Formaalsetest allikatest kasutati järgmisi elektroonilisi bibliograafilisi andmebaase: ERIC, WOS – Web of Science, ProQuest Dissertations & Theses A&I. Lisaks konsulteeriti EEE Explore’i, DOAJ ja Google Scholari, kuna need on seotud uurimisvaldkonnaga.
Termin “repositoorium” tähistab erinevaid digitaalsete objektide hoidmise süsteeme. See hõlmab avatud kursusmaterjale, virtuaalseid õpikeskkondi, haridusmultimeedia repositooriume ja digitaalsete õpikute repositooriume, samuti muid digitaalseid raamatukogusid, sealhulgas institutsionaalseid repositooriume.
Andmebaasi otsingutulemused näitasid erinevaid uurimisalgatusi haridusressursside repositooriumide kohta, mis keskendusid kasutamise, uuesti kasutamise ja vastuvõtu protsessidele. Kuna enamik otsingutulemusi käsitles pigem repositooriumide tehnilisi aspekte, siis käsitsi valiti välja asjakohased uuringud järgmiste meetoditega:
- pealkirja lugemine
- kokkuvõtte lugemine neis juhtudel, kui see oli potentsiaalselt
- oluline uurimisprobleemi jaoks
- uurimuste valimine, mis uurisid kasutajate kasutamise ja/või
- võtmise protsesse
- uurimuste valimine, mis käsitlesid probleemi kvalitatiivsest
- vaatepunktist
- uurimuste valimine, mis keskendusid kõrgkoolidele ja õppejõududele.
Välja valiti artiklid, mis tutvustavad teoreetilisi mudeleid ja ettepanekuid digitaalsete repositooriumide kasutuselevõtu kohta. Mõned näited hõlmavad integreerimismudeleid akadeemilisse praktikasse, ettepanekuid ressursside jagamiseks ja avatud hariduslike praktikate soodustamiseks ning ärilisi mudeleid OER-i jätkusuutlikkuse ja juhtimise jaoks. Need tööd kajastavad erinevaid küsimusi ja muresid digitaalsete haridusressursside repositooriumide kasutuselevõtu kontekstis.
Tuvastastati kaks peamist kategooriat digitaalsete haridusressursside kasutuselevõtu valdkonnas: uuringud avatud haridusressursside kasutuselevõtu kohta ning uuringud digitaalsete repositooriumide kasutuselevõtu kohta.
Uuringud avatud haridusressursside kasutuselevõtu kohta
Uuringud avatud haridusressursside kasutuselevõtu kohta keskenduvad sellele, kuidas õppejõud ja õppeasutused neid ressursse vastu võtavad ja nendega suhtlevad. Näiteks võidakse uurida, kuidas õppejõud hindavad avatud õpikute kasutamist või millised tegurid mõjutavad nende otsust avatud ressursse kasutada või luua. Samuti võidakse uurida, kuidas avatud ressursid mõjutavad õppetööd ja millised on õppejõudude kogemused ja hoiakud nende ressursside suhtes. Sellised uuringud aitavad paremini mõista avatud haridusressursside mõju õppepraktikale ja nende vastuvõtu dünaamikat haridusasutustes.
Uuringud digitaalsete repositooriumide kasutuselevõtu kohta
Uuringud digitaalsete repositooriumide kasutuselevõtu kohta keskenduvad sellele, kuidas õppejõud ja teised kasutajad suhtlevad ja kasutavad digitaalseid haridusressursside kogusid või repositooriume. Näiteks võidakse uurida, milliseid tegureid mõjutavad õppejõudude otsused repositooriumide kasutamisel või millised takistused võivad takistada nende ressurssidele juurdepääsu. Samuti võidakse uurida, kuidas repositooriumid toetavad õppe- ja õpetamispraktikat ning millised on nende mõjud õppejõudude tööle ja õppetöö kvaliteedile. Sellised uuringud aitavad paremini mõista digitaalsete repositooriumide rolli haridusprotsessis ning nende kasutamise ja integreerimise väljakutseid.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt võib öelda, et digitaalsete hariduslike repositooriumide kasutuselevõtu valdkond on tugev uurimisala, mis on aja jooksul kogunenud. Kuigi on tehtud palju uuringuid, mis keskenduvad kasutusmustritele ja kvantitatiivsetele lähenemisviisidele, jääb siiski puudu piisavalt empiirilist tõendusmaterjali, et täielikult mõista repositooriumide kasutamist ja nende mõju haridusasutustes. Uurimused tajude, hoiakute ja praktikate kohta pakuvad olulist teavet kasutajate vajaduste ja kogemuste kohta ning võivad aidata paremini mõista nende integreerimist õpetamispraktikasse. Edaspidi võiks uurimistöö keskenduda rohkem nende kasutusprobleemidele ja kasutajate vajadustele, et toetada tulevasi tehnoloogilisi arenguid, mis on paremini kohandatud kasutajatele ja parema kasutatavusega. Lisaks sellele teevad mõned uuringud meetodoloogilisi panuseid, et arendada tööriistu nähtuste kvalitatiivseks analüüsiks, toetades seeläbi võrdlevaid lähenemisviise. Tulevaste uuringute jaoks on oluline koguda kogemusi nendest algatustest, mis keskenduvad kasutajatele ja inimkäitumisele infotehnoloogia süsteemide ja raamatukogude kontekstis, et need võiksid juhendada muudatusi digitaalsete hariduslike ressursside repositooriumide kasutuselevõtu uurimisel.
Kasutatud allikad:
IEEE REVISTA IBEROAMERICANA DE TECNOLOGIAS DEL APRENDIZAJE, VOL. 11, NO. 2, MAY 2016
https://ieeexplore.ieee.org/document/7453117
HARIDUSTEHNOLOOGIA 